- Fakte Jalgsemast -

Fakte Jalgsemast

  • Esimest korda mainis Läti Henrik Liivimaa kroonikas Järva–Jaani külje all asuvat Jalgsemat 1220. aastal
  • Jalgsemal on mitmeid muistseid mälestusmärke – lohukivid, rauaaegsed kalmed ja asulakoht, pärimuslik Siimumäe nimeline linnamägi
  • Jalgsema muinasküla on kantud Kultuurimälestiste registrisse (Ansomardi, Madise, Väikesiimu)*
  • Jalgsema küla on kandnud läbi aegade erinevaid nimesi – 1220 Iolgesim (1220), Jalxen (1548), Jalxem (1564), Jalgsemast (1734)
  • Sõjakoledused õnneks Jalgsema väikesesse külla ei jõudnud, kuna küla jäi suurtest teedest kaugemale. Väidetavalt olla Saksa tankid küll siit üle veerenud, aga ei olnud puutunud midagi.
  • Kõige hullemalt räsiti Jalgsemat 1949. aasta märtsis, kui mitu peret küüditamisega lõhki kisti.
  • Maa-asula piiride korrastamisega 1976.a. liideti Järva-Jaani külanõukogu põhjaosas asuvad Jalgsema, Paistevälja ja Liutsalu külad ühtseks Jalgsema külaks. Need kolm küla olid Eesti Vabariigi ajal suured ja rahvarohked. 
  • Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Järva-Jaani valda, nüüd Järva valda. 
  • Põlispuudest on looduskaitse all Jalgsema Kahevennakask, Jalgsema hoiuala (41 ha) eemärki kannavad mitmesugused
    karstivormid ja nendega seonduv taimestik.
  • Küla pindala on 19.7 km2 ja elanike arv 48 (seisuga 01.01.2024). 

* Kultuurimälestised Jalgsemal, Maa-ameti aluskaart 

Kummaliste nimede poolest tuntud

Jalgsema alla kuulunud külad on olnud läbi aegade oma kummaliste nimede poolest tuntud.
Kördi–Kuusiku pakkus hulkurile körti, Sandiväsitaja talude vahet käimisest väsinud hulkursant kerjamisretkel päris öra. Närukülla ei tihanud see kerjus üldse minna ja Kassisabast ei räägitud midagi. Suurküla õitses ning hoidis oma hõlma all tulevasi sõjamehi ja kirjanikke.

Kõik nad kuulusid Jalgsemale, mis saanud oma nime maalapi väiksuse tõttu.
Nii kõndnud talumees ühe päevaga ära kogu maa, mida oli vaid üks jalg – nõnda väike see Jalgsema ongi.

Kasutatud allikas: Järva Teataja, Pamela Parts

- Meie küla kuulsused -

Meie küla kuulsused

Peäro August Pitka
(1866-1915)

Sündinud Jalgsema külas, Terasuaugul 26. augustil 1866. Lapsepõlve veetis ta Ansomardi talus, õppis Seliküla külakoolis. Ta teenis sõjaväes (alampolkovnik), aga sai kuulsaks hoopis kirjanikuna. Kirjaniku tuntuimad tööd on: romantiline muinasjutt-näidend “Murueide tütar” (1900), “Jalgsema Kitse-eide muinasjutud” (1901), novellikogu “Sõja päevilt” jt. Tema kirjanikunimi Ansomardi on valitud isatalu järgi.

Johan Pitka
(1872–1944)

Sündinud Jalgsema külas, Terasaugul 19. veebruaril 1872. Pärast Johani sündi kolis pere samas külas asuvasse Ansomardi tallu, kus ta elas oma lapse- ja noorukiea. Aastatel 1881–1884 õppis ta Seliküla vallakoolis.
Johan Pitka oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.

Hando Runnel
(24.11.1938)

Sündinud Järva-Jaani khk, Võhmuta vallas, Liutsalu külas, Vainu talus. Õppinud Jalgsema algkoolis. Lisaks kirjanduslikule tegevusele on Hando aktiivselt tegev olnud esseisti ja omanäolise mõtlejana. Suur on olnud tema roll ajakirja Akadeemia taastamisel, kirjastuse Ilmamaa asutamisel ja juhatamisel ning sarja «Eesti mõttelugu» väljaandmisel.

Margo Hussar
(30.05.1981)

Sündinud Jalgsemal, Pärna talus. Lõpetanud Tallinna Ülikoolis kehakultuuriõpetaja eriala. Lisaerialaks rekreatsioonikorraldus ehk vaba aja ürituste korraldamine. Margo Hussar on tunnustatud peojuht ja pulmaisa. Margo on kogemustega ürituste korraldaja, kes võtab enda õlule pidulikult muheda meeleolu loomise, annab nõu tegevuste osas ja muudab peo meeldejäävaks.

- Jalgsemal avastamist -

Jalgsemal avastamist

1. Jalgsema külamaja

Jalgsema küla keskel asub Jalgsema-Seliküla külaseltsi poolt renoveeritud külamaja. Kolhoosi ajal oli hoone tõmbekeskuseks, kus korraldati kino vaatamisi, tantsuõhtuid ja üritusi. Hoones tegutses ka kauplus, Külvaja kolhoosi kontor, raamatukogu ja söökla. Pikki aastaid olid maja koridoris üleval elanike postkastid, kuhu postiljon ajalehti ja kirju tõi, nii oli külaelanikel ikka ja jälle põhjust kokku saada ja juttu puhuda.
Täna tegutseb majas külaselts, mille eestvedada on ka Pitka tubamuuseum.

2. Pitkade mälestuskivi

Jalgsema külaplatsil lipumasti kõrval taasavati 2022 aasta septembri alguses mälestuskivi admiral Johan Pitkale ning tema vennale kirjanik Peäro August Pitka-Ansomardile. Seni paiknes mälestuskivi umbes kilomeetri kaugusel kunagise Ansomardi talu maadel, kus asus Pitkade lapsepõlvekodu.

3. Kivikülv

Jalgsema külasüdamest veidi Ansomardi poole jääb kolme tee rist, kus rändaja võib märgata kivikülvi (fotol). Legengi järgi käinud külanoored seal aeg-ajalt Jalgsema järve uudistamas, et kas see ikka veel alles on. Üks suurem kivi Jalgsema kivikülvist on ristitud Nooruse kiviks. Et külas noored ikka tegusad ja rõõmsad olla võiks, käivad nad sellel kivil kuuvalgetel augustiöödel tähti vaatamas.

4. Ansomardi talu

Jalgsema järve kõrval, keskusest umbes 700m kaugusel Võhmuta poole, asub Ansomardi talukoht, mille õuel vana allee. Ansomardi talu on kuulsate vendade Pitkade lapsepõlvekodu. Peäro August Pitka kirjanikunimi Ansomardi on valitud just isatalu järgi. Pildil olev Ansomardi uus elumaja on ehitatud 1936. aastal. Talukoht on eraomandis.

5. Jalgsema veskimägi

Olnud omalajal veski Võhmuta tee ääres, kõrgema künka peal. Tänaseks on nelja tee ristumikohas metsatukaga kaetud mäel alles seal vaid vana veski varemed. Vanu pilte veskist ja veskimäest pole eriti säilinud. Küll aga kutsume üles pajatama meile mälestusi sellest kohast või kui leidub kellelgi fotomaterjali, oleksime väga tänulikud. Infot võib saata teave@jalgsema.ee

6. Jalgsema järv

Jalgsema karstijärv, mida on mõnikord ära märgitud ka päris järvede nimistus, asub ajaloolise küla keskel. Ansomardi ülistab oma “Jalgse­maa Kitse-eide muinasjuttudes” Jalgsema järve. Ta kirjeldab Päikest, Kuud ja tähti võitlemas taevavõlvil parema paiga pärast, et kiigata kaunist veesilma: “see järveke olnud nii ütlemata ilus, nii kirjeldamata kaunis, nii puutumata püha...” Järve lahkumise põhjusena viitab Ansomardi Leedumaalt toodud noorikule, kes loputas järves lapse pesu. Vesi koguneb tavaliselt aprilli teisel poolel ja juulis on ta kadunud, välja arvatud kümmekonna meetrise läbimõõduga sügavam lohk.

7. Seamägi

Seamägi on Jalgsema üks kõrgemaid kohti. Oma nime on ta saanud arvatavalt mäe orus asuva karstijärve tõttu. Nimelt kuival ajal, kui vesi on kadunud, saab järvemadalikul heina teha. 19. sajandil oli mudast järvepõhja kasutatud sigade suvise söödamaana (sobis hästi sigade tuhnimispaigaks). Seamäel käinud lapsed tihtilugu suusatamas ja kelgutamas. Kõrgendikul asunud kiigeplats ja suviti tehti jaanituld (siiani on mäenõlval kaks sõõri endistest lõkkeplatsidest, kuhu muru hästi kasvada ei taha).

8. Kahe venna kask

Järve läänepoolsel kaldal on põlised kased, millest ühte nimetatakse kahe venna kaseks. Kask asus Paistevälja nõo idaserval ning tema vanus oli üle 100 aasta, kõrgus 17-20 m, ümbermõõt 1,9 m.
2010 aasta tormituuled ja äike tegid kasele liiga ning tänaseks on alles vaid kasetüve alumine osa. Legendi kohaselt olnud seal kaks kaske, millede all armastanud vennad Johan ja Peäro sageli istuda ja mängida. Siit ka nimetus - kahe venna kask.

9. Sandiväsitaja tee

1.1 km pikkune teelõik Jalalõpe-Rava ristumiskohast Järve teeni kannab nime Sandiväsitaja tee (kaardil sinise joonega). Legendi kohaselt asunud Sandiväsitaja talud üksteisest nii kaugel, et väsitanud näruse hulkursandi kerjamisretkel päris ära.

10. Paistevälja koorejaam

19. veebruar 1928. aastal otsustati Järva-Jaani Piimaühingu peakoosolekul ehitada Paisteväljale uus koorejaam. Vajaminev krunt saadi Uuetoa talult. Koorejaama teenuse tulevasi kasutajaid kohustati ehitusmaterjal tasuta kohale vedama. Endine koorejaam on väikeste ümberehituste käigus kohandatud elumajaks. Piimapunkt lõpetas selles majas tegevuse 1997. aastal. Hoone on tänaseks eraomandis. Foto: Ajapaik (u. 1935)

11. Jalgsema kool

Praeguse Järva-Jaani Gümnaasiumi koolipiirkonna üks vanemaid koole oli Jalgsema kool. Kooli asutas kohalik pastor Ferdinand Gebhardt umbes 1850.a. Jalgsema kool lõpetas oma viimase õppeaasta ja enam kui 110. aastase tegevuse aastal 1963. Jalgsema koolist on võrsunud kaks meest, kes on oma nimed alatiseks jäädvustanud eesti kirjanduse ajalukku - Ansomardi (Peäro August Pitka) ja Hando Runnel. Koolihoone on hävinenud, alles on vaid vundament.

Jalgsema kaart (legendid ja vaatamisväärsused), Maa-ameti aluskaart.
Punasega tähistatud teelõik (eravaldus) – ettevaatust, territooriumi valvavad ustavad karjakoerad 🙂

Jalgsema tooted

- Jalgsema tooted -

Valik meie küla unikaalsetest toodetest, mida viia külakostiks, pista kingikotti või millega rõõmustada ennast ja tunda uhkust oma küla üle.

Sandiväsitaja tee

Valminud käsitööna, korjatud Jalgsema metsadest ja niitudelt. Valikus neli erinevat teed: paiseleht, põdrakanep, aasristik, nurmenukk.

Hind 5 €

Kasetoht

Pakend sisaldab Jalgsema metsadest korjatud kasetohtu. Kuivatatud kasetoht sobib ideaalselt kamina, ahju või grillsäe süütamiseks.

Hind 8 €

Kandekott

Riidest, sangadega kandekott Jalgsema logoga.

Hind 15 €

Jalgsema pusa

Pusal tikand: "Jalgsema" (valik kas seljale või rinnale). Valikus erinevad suurused.

Hind 30 €

Kirjuta meile oma soovist

Jalgsema toodete tellimimine on imelihtne. Kirjuta meile oma soovist – toode, kogus, pusa tellimusse lisa ka värv ja suurus. Võtame Sinuga ühendust ning saadame kinnituskirja, kus olemas tellimuse kogumaksumus ja ka maksevõimalused: kas ülekanne MTÜ Seliküla Jalgsema arvelduskontole või sularahas tellimuse kättesaamisel. Lepime kokku ka kättetoimetamise aja ja koha.

Lisainfo saamiseks võid julgelt võtta meiega ühendust:
Teed ja kasetohud
E-mail: ineskurvits@gmail.com
Kandekotid ja pusad
E-mail: sirlepaju@gmail.com
Facebook leht

- Retsepti nurgake -

Retsepti nurgake

Siit võib leida nii mõndagi huvitavat, mida perele kodus vahelduseks valmistada.

OA-SINGI SALAT

Koostisosad:

  • Oad
  • Sink
  • Keedemuna
  • Värske kurk
  • Porru
  • Majonees
  • Hapukoor

Kõik ained hakkida, segada majonees ja hapukoor, sool, suhkur, maitseks pipart.

LEIVAKORVIKESED

Koostisosad:

  • Vormileib
  • Kilu
  • Toorjuust
  • Vahukoor
  • Till

Leival lõigata koorik, leivaviilud muffini vormi serveerida, ahjus küpsetada krõbedaks. Saumiksriga segada kilu, toorjuust ja vahukoor. Maitsestada tilliga. Saadud segu leivakorvidesse paigutada ja kaunistada tilliga.

RÖSTITUD KAERAHELBED APELSINI JA KOHUPIIMAGA

Koostisosad:

  • Apelsin
  • Kohupiim
  • Kaerahelbed
  • Kaneel
  • Suhkur

Koori apelsin, lõika tükkideks. Apelsinitükid panna kaussi, alumiseks kihiks. Peale panna kohupiim. Röstida pannil kaerahelbed suhkru ja kaneeliga ning puistada kohupiimale.

KANA-KÖÖGIVILJAROOG 4-le

Koostisosad:

  •  2-3 broilerifileed
  • 1 sibul
  • 4 kartulit
  • 3 porgandit
  • 1 suur paprika
  • 2 tomatit
  • 1 pk külmutatud köögivilju (nt Maahärra Mehhiko pada)
  • 2-3 juustuviilu
  • 1tl broilerimaitseainet
  • Värsket tilli

KAMAVAHT 4-le

Koostisosad:

  • 500g maitsestamata
    jogurtit
  • 4dl vahukoort
  • 4sl suhkrut
  • 6sl kamajahu

Serveeri koos pohla- või jõhvikamoosiga.

HERNEPASTEET, kogus 1.5 kg

Koostisosad:

  •  500 g herneid
  • 300 g porgandeid
  • 3 keskmist mugulsibulat
  • 200 g taluvõid
  • Soola
  • Suhkurt

Herned leotada ja keeta. Porgandid leotada ja koorida. Sibul koorida ja hakkida ning kuumutada pannil klaasjaks. Kõik ained lasta läbi hakklihamasina. Poti põhjas sulatada või, lisada saadud hakkmass ja kuumutada nõrgal tulel pidevalt segades. Maitsestada soola ja suhkruga ning panna kaussidesse jahtuma.

 

PÕLDOAPASTEET

Koostisosad:

  • 400 g keedetud põldube
  • 2 sl kontsenreeritud tomatipastat
  • 2-3 küüslauguküünt
  • 3 sl rapsi- või oliiviõli
  • Sidrunimahla
  • 1 tl kuivatatud maitserohelist
  • Soola ja musta pipart

Prae küüslauk väheses õlis pannil kergelt. Purusta kõik ained saumikseriga või aja läbi hakklihamasina. Maitsesta. Määri röstitud saiale või leivale. Pasteet säilib kenasti külmkapis, aga kata see kuivamise vältimiseks toidukilega.


Copyright © Seliküla Jalgsema Külaselts MTÜ 


Copyright © Seliküla Jalgsema Külaselts MTÜ 

Scroll to Top